Öcher plat

Van Wikipedia
Naar navigatie springen Naar zoeken springen

Dit artikel is gesjreve (of begós) in 't Völzer. Laes hie wie v'r mit de versjillende saorte Limburgs ómgaon.


't Öcher Plat is 't dialek dat de lüh va j'n Dütsje sjtad Oche kalle. 't Hoeët tot 't westelige deel va de Ripoarische dialekgróp en is zieër verwant mit 't Völzer Plat, dat aa j'ne Limburjische ziej va j'n jrens jekald weat. Óch hat 't verwantsjaf mit 't Kirchröadsj, 't Bóchezer, 't Eupener en 't Sjtolberjer. 't Öcher Plat kint 'n markante melodie i zing sjproak, die mit (niederrheinische) Singsang weat betseisjent. Anger wichtige merkmaler vanoes Dütsj perspektief zint 't jebróch va Holsje en Franzuësisje oesdrök en d'r typische iesj/miesj-klank (wie in 't Völzer). Mer zet dös Öscher Plat, dewiel de mieëtste lüh oes anger sjtrieëker va Dütsjland Aachener Platt zare.

Nag e typisch merkmal, is dat d'r jenitief mit d'r nominatief weat jevoeëmt: Der Rav sing Feäre. Wieër is 't jebróch va diftonge karakteristiek vuur 't Öcher plat. [1]

Unjevear 10% va de bevölking kin 't Öcher Plat kalle, äwer 't dialek weat veur allem nag dursj ouw lüh beheësj. Noa d'r Tsweide Weltkreeg nóm 't jebróch van 't dialek fósj aaf. Mer huuët 't plat nag mit vasteloavend en óch jitt 't mieërder vereine die 't Öcher benótse. Aaf en tsoe weade óch hellije messe op 't Öcher Plat jehote.

Jet Öcher wöad en oesdrök[bewirk | brón bewèrke]

  • Prentekopp (sjimpwoad)
  • Trottwa (oes 't Franzuësisj: trottoir)
  • Paraplü (oes 't Franzuësisj: parapluie)
  • Merci!
  • waa (sjtopwöadsje; nicht wahr en oder zint bekangde Hoeëgdütsje equivalente)
  • Ich hab kalt! sjtat Mir ist kalt! (Hoeëgdütsj)

Extern links[bewirk | brón bewèrke]

Rifferensie[bewirk | brón bewèrke]

  1. http://www.fremdsprachendidaktik.rwth-aachen.de/Ww/downloads/poster_oecher_platt.pdf
Aafkomstig van Wikipedia, de Vriej Encyclopedie. "https://li.wikipedia.org/w/index.php?title=Öcher_plat&oldid=413166"